Teksti suurus:
A A A

Akadeemiline malevkond

Eesti üliõpilaste soov panustada oma riigi kaitseks nii sisemise kui ka välise vaenlase vastu ulatub Eesti Vabariigi algusaegadesse. Juba 1918. aasta 11. novembri õhtul, kui Saksa okupatsioonivõimud alles valmistusid võimu Eesti Ajutisele Valitsusele üle andma, kogunesid esimesed üliõpilased, et astuda Kaitseliitu ning asuda riigi kaitsele, sest idast ähvardas Nõukogude Venemaa kallaletung. Vabadussõja puhkemisel lükkasid üliõpilased oma õpingud tulevikku, astusid rahvaväkke ja võitlesid rindel õlg-õla kõrval kõigi teistega või teenisid tagalas Kaitseliidus kuni Tartu rahulepingu sõlmimiseni.

Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemiline malevkonna (AKMK) liikmeskonna moodustavad üliõpilased ning kõrgkoolide vilistlased. Malevkond loeb ennast pärast 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatset tudengiorganisatsioonide baasil moodustatud Tartu Kaitseliidu III üliõpilasseltside ja IV korporatsioonide malevkonna järglaseks. Üliõpilasmalevkond taastati Tartu Ülikooli rektoraadi, rektori professor Peeter Tulviste ning haldusprorektori Riho Illaku algatusel 19. märtsil 1996. aastal Akadeemilise malevkonnana. Enne seda tegutses Tartu malevas Üliõpilaskompanii ehk Ü-kompanii, kuhu malevkonna moodustamise ajal kuulus umbes 40 tudengit. Taasloodud Akadeemilise malevkonna esimene pealik oli Jüri Tikk.

Praegu on Akadeemilisel malevkonnal pea 400 liiget. AKMK eesmärk on kaasata akadeemilise pere liikmeid Kaitseliitu ning laiemalt riigikaitsesse, anda neile sõjaline väljaõpe ja teadmised riigikaitsekorraldusest, osaleda Kaitseväe ja Kaitseliidu reservüksuste formeerimisel ning kokku harjutanud allüksustega aidata kaasa Eesti riigi kaitsmisele ja kriiside lahendamisele. AKMK jaguneb rahuajal kaheks kompaniiks ning kolmeks üksikrühmaks, malevkonna ridades on jalaväe, side-, luure-, miinipilduja ja tsiviilerialade spetsialiste.

Akadeemilise malevkonnaga liitumiseks kirjuta tartu.akmk-juhatuskaitseliit.ee ja lepi kokku kohtumine!