Kaitseliidu keskjuhatus annetas 23. mail Lõuna maakaitseringkonnale oma lahingulipu. Lippu kaunistab suur greif ning viis hõbedast kaheksaharulist tähte, mis tähistavad malevaid. Lipu õnnistamiseks olid kohale tulnud nii Kaitseliidu, Kaitseväe kui ka partnerametkondade esindajad.
Väljavõte Lõuna maakaitseringkonna pealiku kolonel Raul Kütt kõnest:
/…/ Esiteks, lahingulippu on läbi ajaloo peetud armees väeosa pühaks sümboliks, mis kehastab üksuse au, ajalugu ja murdumatut võitlusvaimu. Tegu on vaimse selgrooga, mille üleandmine tähistab üksuse tegelikku sündi. Lipukangale tikitud motod ja lahingunimed tuletavad sõduritele meelde eelkäijate kangelastegusid, luues sügava ühtekuuluvustunde. Lipu kaitsmine on väeosa ülim kohustus, sest selle kaotamine vastasele tähendab üksuse sümboolset surma ja laialisaatmist. Lahingulipp on ustavuse ankur, mis liidab sõdurid ühiste väärtuste eest seisvaks tervikuks.
Sellel laual seisab tulevane Lõuna maakaitseringkonna lipp. Selle mustal lipukangal on hõbedane sammuv greif, kes hoiab esijala küüniste vahel püstasendis hõbedast mõõka. Greifi peetakse Liivimaa heraldiliseks sümboliks ja mõõk kilbil sümboliseerib kaitsetahet. Greifi kohal on viis hõbedast kaheksaharulist tähte, mis sümboliseerivad viite Lõuna maakaitseringkonna malevat. Keskel asetsev pikema alumise haruga täht kuvab üheaegselt Tartu malevat ja Lõuna maakaitseringkonna staapi. Just see lipp hakkab edaspidi lehvima Lõuna maakaitseringkonna rivistustel ja õppustel, ja kui vaja siis ka lahinguväljal, olles võitlejate moraali baromeetriks ja ustavuse ankruks, liites meid üheks Lõuna-Eestit kaitsvaks rusikaks.
Teiseks, on öeldud, et „Lahingulipp tuleb välja teenida, seda kas õppustel higiga või lahinguväljal verega.“ Ükski väeosa ei saa oma lippu lihtsalt „kingituseks“ või iluasjaks. Lipp antakse formeeritud üksusele alles siis, kui nad on tõestanud oma valmisolekut, distsipliini ja kokkumängu – rahuajal ränga füüsilise töö ja taktikalise ettevalmistuse kaudu ning sõjaajal reaalses katsumuses. Vaatamata sellele, et Lõuna maakaitseringkonnal on alates ametlikust asutamisest seljataga juba enam kui seitse aastat, ei ole ringkonnal oma lippu olnud. Arvestades, et alles eile lõppesid õppuse Kevadtorm põhilahingud ja ees on veel lahinglaskmised, siis saan väita, et tänane Lõuna maakaitseringkonna lipu annetamise päev ei ole juhuslik valik. Need viimased nädalad on olnud proovikiviks nii ringkonna staabile kui ka kõigile vabatahtlikest kaitseliitlastest koosnevatele allüksustele ning reservväelastele. Selle käigus harjutati kõike, mida sõjaplaan ette näeb: üksuste lahingvalmiduse saavutamine, ettevalmistused lahingutegevuseks ning oma põhiülesande täitmine. /…/
Lõpetuseks tahan tänada eeskätt kõiki vabatahtlikke kaitseliitlasi, kes oma pikaajalise ning sihikindla tööga on loonud Lõuna maakaitseringkonna põhituumiku, mis on valmis kiiresti ja otsustavalt reageerima, kust iganes ka oht meid ei varitse. Minu tänusõnad maakaitseringkonna ja malevate staapide liikmetele, kes nii planeerimise kui juhtimise läbi hoiavad maakaitseringkonna malevad ja allüksused õiges suunas liikumises. Tänan oma naabreid Kirde, Põhja ja Lääne maakaitseringkonnast, 2. Jalaväebrigaadist kui ka partnerametkondade regionaalseid juhte, kellega me üheskoos laiapindset riigikaitset ellu viime. Lõpetuseks on mul au tänada nii Kaitseliidu ülemat kui ka Diviisi ülemat, et ka meie ise Lõuna maakaitseringkonnana oleme kindlalt juhitud. Veelkord, tänan teid kõiki panuse eest meie ühisesse koostööse.
Elagu Lõuna maakaitseringkond!
EESTI EEST – SURMANI!
Lõuna maakaitseringkonna lippu õnnistas Tartu maleva kaplan Priit Tamm ning naelalööjateks olid: Kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm, Eesti diviisi ülem kindralmajor Indrek Sirel, Tartu maleva-LõMKR pealik kolonel Raul Kütt, LõMKR veebel staabiveebel Andrus Gross, Kaitseliidu Sakala maleva pealika kolonelleitnant Andres Lapp, Kaitseliidu Põlva maleva pealik major Tarvo Planken, Kaitseliidu Valgamaa malevaa pealik major Kaido Lusik, Kaitseliidu Võrumaa maleva pealik major Vaido Siska ja LõMKR lahingugrupi ülem major Priit Värno.
Pildid: Henry Narits, Madis Kats
