Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonnas asusid ametisse uus pealik ja veebel

Kolonelleitnant Raul Kütt asub Kaitseliidu Tartu malevat ja samaaegselt ka Lõuna maakaitseringkonda juhtima 2023. aasta 1. jaanuarist.  Lisaks alustas käesoleva aasta 3.  detsembrist ringkonna veeblina teenistust staabiveebel Andrus Gross. Senine pealik kolonelleitnant Kaido Tiitus ning endine ringkonna veebel staabiveebel Margus Isotamm jätkavad teenistust reservis.

 „Minu jaoks on lõppemas minu elu suurim seiklus – teenistus Eesti kaitsejõududes alates 1991. aastast Piirivalves, kaitseväes ja Kaitseliidus. Me oleme tegelikult vaid üks pusletükk laiapindsest riigikaitsest ja selle edukaks toimimiseks on vaid üks tee - koostöö, kõige efektiivsem toimimise vorm millegi tähtsa ja suure ära tegemiseks,“ ütles kolonelleitnant Kaido Tiitus vastutuse üle andmise tseremoonial. „Minu suurim tänu läheb Tartu maleva vabatahtlikele ning palgalistele teenistujatele, tänu kellele saab pidada Tartu malevat üsnagi hästi toimivaks kogukonnaks. Tänu Teile on Eesti täna paremini kaitstud. Teeme nii, et ka edaspidi oleks meie lipul olev Põhjatäht kõigile teistele orientiiriks nagu ka selle kaksikvend taevalaotuses.“

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi tänas tehtud töö eest kolonelleitnant Tiitust ning sõnas, et Lõuna maakaitseringkonna üksused on liikunud õiges suunas olenemata raskustest. „Selle aasta kevadine suurõppus Siil näitas, kui võitlusvõimeline on Tartu malev ja Lõuna maakaitseringkond.“ Kaitseliidu ülem soovis uue pealikule kolonelleitnant Kütile jõudu ja jaksu uues ametis, sest Lõuna-Eesti kaitsmine ei ole sugugi lihtne.

Uuel aastal ametisse asuv kolonelleitnant Raul Kütt sõnas, et Kaitseliidu Tartu malevat kui ka Lõuna maakaitseringkonda juhtima asumine on suur väljakutse. Seda eriti praegusel keerulisel ajal kui meist mitte kaugel Ukrainas käib sõda ning ka kodus pole kriisid kuhugi kadunud. „Et olla valmis vajadusel neid ootamatuid olukordasid lahendama, on vaja hoida nii organisatsiooni sisemist sidusust kui ka parandada laiapindset koostööd oma partnerite, naabrite ning liitlastega. Hinnates kõrgelt oma eelkäijate panust vabatahtlikkusel põhineva potentsiaali rakendamisel Eesti riigi kaitsesse, sean ma esikohale selle organisatsiooni liikmed. Sõltumata sellest, kas tegemist on Kaitseliitu kuuluva tegevväelase, vabatahtliku kaitseliitlase või mittesõjalise tegevusega toetajaga – igal Kaitseliidu liikmel on kanda oluline roll kriisi ja sõja ajal ning minu roll ülemana on anda parim, et üheskoos saaksime teha seda võimalikult hästi“, ütles kolonelleitnant Kütt.

Kolonelleitnant Kütt alustas ajateenistust 1996. aastal Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis ja jätkas sõjakooli lõpetamise järel teenistust erinevatel ametikohtadel pioneeripataljonis. Aastatel 2009 - 2016 teenis ta maaväe staabis ning kaitseväe peastaabis nii staabiohvitseri kui ka pioneeriinspektorina. Kolonelleitnant Kütt oli aastatel 2016 - 2018 NATO Eesti staabielemendi operatiiv-, planeerimise ja väljaõppe jaoskonna ülem, pärast mida teenis ta NATO kirdekorpuses Poolas vanemstaabiohvitserina kuni 2021. aastani, mil ta määrati Kaitseväe Akadeemia taktika õppetooli grupi ülem-lektori ametikohale.  Kolonelleitnant Raul Kütt on teeninud kolmel korral välisoperatsioonil Afganistanis. Kaitseliidu vabatahtlik liige on olnud Kütt alates aastast 1992.

Staabiveebel Gross alustas ajateenistust 1995. aastal Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis ning jätkas samas üksuses tegevväelasena erinevatel ametikohtadel teenistust kuni 2008. aastani. Aastatel 2008 - 2014 teenis staabiveebel Gross Lõuna kaitseringkonna staabi- ja tagalakeskuses erinevatel ametikohtadel ja alates 2014. aastast on staabiveebel Gross teeninud 2. jalaväebrigaadis tagalapataljoni pataljoniveeblina kui ka brigaadi staabis vanemstaabiallohvitserina. Staabiveebel Gross on osalenud välisoperatsioonil Afganistanis.

Kaitseliidu Tartu malev on Eesti üks suurimatest Kaitseliidu malevatest, kuhu kuulub 1900 liiget. Tartu malev on Lõuna maakaitseringkonna juhtmalev ja selle juhtkond on ühtlasi ka maakaitseringkonna juhtkond, koordineerides nii Põlva, Sakala, Valgamaa ja Võrumaa malevate tegevust.