Kaitseliidu liikmeks astumine ja sellest väljaastumine on vabatahtlik ning toimub Kaitseliidu seaduse järgi, mida täpsustab põhikiri.Kaitseliidu liikmed jagunevad tegev-, au-, toetaja- ja noorliikmeteks. Tegevliikmeks saab olla vähemalt 18-aastane Eesti kodanik.
Kaitseliitlane on laitmatu minevikuga ja käitumisega, riigitruu, meie rahvuslikke aateid, omariiklust ja Eesti põhiseaduslikku korda tunnustav kodanik, kelle töö ja teenistus kaitseliidus on auametiks.
Tegevliikmeks ei võeta ja ei saa olla isik:
1) kelle terviseseisund ei vasta tegevliikme tervisenõuetele;
2) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja;
3) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteos ja kelle andmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
4) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud õigus töötada avalikus teenistuses;
5) kellel on piirang noortega töötamiseks noorsootöö seaduse tähenduses;
6) kes on osalenud Eesti kodanike jälitamises või represseerimises nende poliitiliste veendumuste, Eestile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti riigi- või kaitseteenistuses olemise tõttu;
7) kes on distsiplinaarsüüteo eest avaliku teenistuse ametikohalt vabastatud ja vabastamisest on möödunud vähem kui üks aasta;
8) kes on liikmeks astumisel teadvalt esitanud valeandmeid.
Auliikmeks saab olla Eesti või välisriigi kodanik, kellel on Kaitseliidu ees silmapaistvaid teeneid.
Toetajaliikmeks saab olla Eesti või välisriigi kodanik, kes tunnistab Kaitseliidu eesmärke ja oma tegevusega aitab kaasa nende saavutamisele.
Noorliikmeks saab olla 7- kuni 18-aastane Eesti kodanik. Alla 18-aastasel peab olema vanema või eestkostja nõusolek. Maleva, seega ka malevkonna, liikmeks saab olla vähemalt 16-aastane noorliige. Noorliiget ei kaasata järgmistesse tegemistesse:
- sõjalise võime ettevalmistamisse,
- sõjalisse väljaõppesse,
- objektide valvesse,
- muude õigusatidega alusel Kaitseliidule pandud ülesannete täitmisesse,
- päästetöödele,
- hädaolukordade lahendamisesse,
- erakorralise seisukorra lahendamisesse,
- küberturvalisuse tagamisse,
- õppekogunemistele,
- politseitegevusse.
Järgnevalt on üles loetletud, millised tegevused tuleb teha ja missugused formularid seejures täita tuleb, et liikmeks saada.
Tuleb täita vormikohane avaldus (vt lisa1_sooviavaldus_KL_2014).
Tuleb täita ankeet (vt Lisa 3 Ankeet).
Tuleb käia perearsti juures ja lasta tal täita tervisetõend (küsida arstilt ka veregrupp ja reesusfaktor) (vt RTF faili, tõend kehtib 5 a).
Tuleb käia fotograafi juures ja tuua neli 3×4 cm mõõdus dokumendifotod (värvifotod). Kaitseliidule tuleb saata digipilt liikmekaardi tegemiseks.
Tuleb kirjutada vabas vormis elulugu (mitte CV) iseenda kohta (ära unusta lisamast kuupäeva ja allkirja) väljatöötatud vormile (vt DOC faili).
Võimalusel leida soovitajad (2 tk, eelistatult avalduse vormi peale).
Kodus tuleks ennast üle mõõta ja Kaitseliidus kohapeal saab täita kooskõlastuslehe (vt PDF faili), millel küsitakse järgmisi mõõte/näitajaid:
jalanumber,
pikkus,
kaal,
vööümbermõõt,
peaümbermõõt (mütsinumber),
silmade värv,
juuste värv (loomulik).
Malevkonna esindajaga kohtumisele tuleb võtta (kui on olemas):
isikut tõendav dokument,
sõidukite juhiload (olemasolul),
haridust tõendav dokument,
saadud (riiklike) medalite tunnistused,
kaitseväeteenistuse leht (toimik),
muud, Kaitseliidu jaoks olulised dokumendid või nende ärakirjad (nt minööritööde paberid vms).
Esitada tuleb originaalid või notariaalset tõestatud koopiad, millest tehakse kaitseliidus koopiad (originaali saab tagasi).
Saata endast üks elektrooniline eestvaates pilt malevkonna personalipealikule või malevkonna pealikule ja maleva personalispetsialisti aadressile marge.lippur
kaitseliit.ee.
Nõutud dokumentide vormid saab ka maleva staabist (Riia 12, sissepääs Võru tänava poolt, endine EPA vana peahoone). Korrapidaja on ööpäevaringselt olemas ja kindlasti oskab leida avalduse, kooskõlastuslehe ja tervisetõendi vormid.
Kuna avaldust enne ei menetleta, kui komplekt kohustuslikest dokumentidest koos, siis avalduse kirjutamisega on aega – vahepeal tuleks käia arstil ja fotograafi juures.
Kaitseliitlase teenistuslehe täitmiseks on vaja järgmisi andmeid:
auastme(te) andmise aeg, alusdokumendi nr ja andja (saab X-tee portaalist),
hariduse kohta õppeasutuse nimi, lõpetamise aeg, antud eriala ja akadeemiline kraad, dokumendi number,
töökoht,
keelteoskus (1-6 pallisel skaalal, kus 6 tähendab selle keele emakeelena rääkimist; märgitakse ainult nende keelte kohta, mida osatakse),
juhilubade olemasolul nende kategooriad,
eelnev teenistus kaitseväes (koht, ametikoht, teenistuse aeg, märkused),
info atesteerimise kohta (kuupäev, atestatsiooni liik, atesteerija ettepanek),
riiklikud, Kaitseliidu, Kaitseministeeriumi haldusala teenetemärgid (nimetus, klass, alusdokumendi nimetus, medali nr, kuupäev),
saadud ergutused (nimetus, alusdokumendi nimetus, nr, kuupäev),
distsiplinaarkaristused (nimetus, alusdokumendi nimetus, nr, kuupäev).
Suurema osa nendest andmetest saab kanda elulookirjelduse vormile.
See, millisesse allüksusesse soovitakse astuda, kantakse sooviavaldaja poolt avaldusele. Dokumendid tuleb anda otse selle malevkonna pealiku kätte, kuhu malevkonda soovitakse astuda või jätta malevasse (kas korrapidaja või maleva personalispetsialisti kätte), kust need antakse edasi malevkonna pealikule. Sel juhul võiks dokumendid koondada nii, et oleks arusaadav nende ühte komplekti kuuluvus ja sildistada adressaadiga. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et üleantud dokumentide hulgas oleks kindlasti kontaktandmed, siis võtab malevkonna esindaja sooviavaldajaga ise ühendust.
Ühest allüksusest teisse liikumiseks tuleb sooviavaldajal kirjutada vabas vormis avaldus selle allüksuse juhatusele, kus liige hetkel on ja milles näidatakse ära, millisest üksusest millisesse üksusesse liikuda soovitakse. Liikumine on võimalik siis, kui liikmel ei ole võlgnevusi allüksuse ees.
Liikmestaatuse muutmiseks kirjutatakse vabas vormis avaldus allüksuse juhatusele (malevkonnale), milles näidatakse ära, millist liikmestaatust (tegevliige, toetajaliige) soovitakse saada ja vajadusel mis ajast.
Juhatuse koosolekule jõuavad vaid korrektselt komplekteeritud ja täidetud sooviavalduse dokumendid, juhatuse koosolekud toimuvad tarvidust mööda keskmiselt korra kuus.